Esmakordne ühepäevane kursus viib meid muinasjuttude sügavamõttelisse maailma. Muinasjutud kui teraapiavahend – iidne ja samas nii modernne. Lihtne, aga väga sügav.
Muinasjuttudes peidus olevates iidsetes sümbolites ja lugudes peegelduvad sageli needsamad konfliktid, mida tänapäevas läbi elame.
Neid sidudes eluliste situatsioonidega on võimalik iseennast paremini mõista. See on üks viis parandada oma hingehaavu turvalisel viisil. Muinasjuttude kuulamise läbi leevendasid paljud lapsed teadvustamatult oma hingevalu, mis voolas välja, ilma, et nad sellest oleksid teadlikud olnud. Turvaline muinasjutu lugemise keskkond andis selleks võimaluse.
Mis siis kui jutustaja isik, aeg ja koht, milles lapsele muinasjuttu räägiti, ei olnudki turvaline? Kui kodune õhkkond oli pingeline, jutustaja kurbus oma murede lahendamatuse pärast kandus alateadlikut lapsesse üle? Või laps ei suutnud lugu vastu võtta kuna tajus, et peres on suuremaid lahendamata probleeme, millest ei räägita? Justkui jõehobu elutoas, mis on vaiba alla peidetud ja selle ümber käiakse kikivarvul. Kas me täiskasvanud oleme oleme ikka aru saanud, et lõpp on alati õnnelik? Nõid ju sureb lõpuks niikuinii ja peategelane elab õnnelikult elu lõpuni? Muinasjutud on justkui arhetüüpsed peeglid – lapsepõlves tajume neid lihtsa loo, seikluse või hirmu kaudu, aga hiljem täiskasvanuna mõistame, et need sümbolid räägivad millestki palju sügavamast.
Lapsepõlves kuuldud muinasjutud jäävad meie sisse justkui ebaselgete kujunditena –abstraktsete klompidena alateadvuses, mille sügavamat tähendust me tol ajal veel ei suuda mõista. Me võtame neid kui lihtsaid lugusid, kus on head ja pahad, hirmud ja imed.
Kuid täiskasvanuna, kui neid jutte uuesti lahti mõtestada, avastame, et nad on meile jätnud sügavama jälje. Muinasjutu tegelased ja süžeed hakkavad avanema sümbolitena, mis peegeldavad meie enda kogemusi, sisemisi hirme ja varjatuid haavu.
Nõnda võivad lapsepõlves nähtud lood osutuda täiskasvanuna kaardiks meie hinge maastikul – juhatuseks selle juurde, kuidas meie alateadvus on püüdnud juba varakult öelda midagi olulist. Muinasjutud annavad meile võimaluse taasluua side oma sisemise lapsega, leida üles need kohad, mis vajavad tervenemist, ning näha, kuidas lapsepõlves kuuldud lihtne lugu võib tegelikult olla võti meie hingehaavade mõistmiseks ja nende lahendamiseks.
Muinasjutu roll enese mõistmisel ja tervendamisel kursus koosneb 4 teemast, millest esimene päeva pool keskendume teooriala ja teine pool praktiseerimisele.
Teemad, mida läbime:
1. Muinasjutt kui inimkogemuse peegel
• Sissejuhatus ja kursuse eesmärk
• Muinasjuttude päritolu:
◦ Suuline pärimus ja kogukondlik mälupank
◦ Mütoloogia ja muinasjutu eristamine
◦ Arhetüübid ja kollektiivne alateadvus (C. G. Jung, B. Bettelheim, M. L. Von Franz)
• Muinasjutt kui eneseteraapia algvorm:
◦ Lood kui psüühika eneseregulatsioon
◦ Rollid ja sümbolid (kangelane, abistaja, väljakutse, tee, proovikivid)
• Näited eri kultuuridest (rahvuslikud omapärad ja universaalsed mustrid)
2. Muinasjutu areng ja teraapiline kasutus tänapäeval
• Ajalooline areng:
◦ Rahvalugudest kirjalikesse kogudesse (vennad Grimmid, Perrault, Kreutzwald)
◦ Muinasjutu roll kasvatuses ja ühiskonnas eri aegadel
• Tänapäevane muinasjututeraapia:
◦ Metoodikad ja suunad (nt psühhodraama, biblioteraapia, narratiivteraapia)
◦ Muinasjutt kui turvaline distants raskete teemade käsitlemisel
◦ Sümptomite ja sisemiste konfliktide peegeldumine lugudes
• Praktilised näited: tuntud muinasjuttude sümbolite lühianalüüs koos grupiga
3. Osalejate valitud muinasjuttude uurimine
• Osalejate lühitutvustus oma valitud loost (lugemise või jutustamise vormis)
• Miks just see lugu?◦ Esmased seosed ja intuitiivsed vastused
◦ Esimene tunnetuslik analüüs grupis
• Konfliktsituatsioonid muinasjutus:
◦ Peamine väljakutse või probleem, millega tegelane silmitsi seisab
◦ Sümbolite ja rollide tuvastamine
◦ Ühiste nimetajate leidmine
4. Muinasjutt ja elulised situatsioonid
• Paralleelid tänapäevase eluga:
◦ Sarnased teemad, tunded või mustrid
◦ Lugude keskne sõnum ja seos tänase tähendusega
• Refleksioon ja grupitugi:
◦ Mida kursus andis?
◦ Kokkuvõte. Peegeldav kuulamine.
Läbiviija: Psühholoog Speli Kõuhkna
Speli räägib endast nii:
Minu arusaam endast ja maailmast on tulnud läbi kogemuste ja elutarkuse, mis on vorminud tänase Mina. Teadmised ja uskumused, mida olulisteks pean, annavad selgema ülevaate sellest, kes ma olen, selgemini kui diplomid ja tunnistused, mis erinevate koolidest ja koolitustest kaasa on antud. Oluline on areng, pidevalt liikumises olemine, vaimselt, hingeliselt, füüsiliselt.
Hingega, ka hingehaavadega kõnelemiseks on oma keel, milles tähtedeks on tunnetus, kujutlusvõime, sümboolika, metafoorid, kujutav kunst, tants ja muinasjuttudes, müütides olemasolevad iidsed tarkused, milledes on universaalsed teeviidad suunamaks iseenese pärismina juurde tagasi.
Teemad, mis endiselt kõnetavad on psühholoogia, hingetarkus, looduse ringkäik, taimravi, muistsete rahvaste elutarkus, müüdid, muistendid, muinasjutud, esoteerika, luule, pühapaigad, jooga, šamanistlik tarkus.
Erakliente psühholoogilise nõustajana olen vastu võtnud 20 aastat.
Oma arenguteel käisin läbi Professionaalse Psühholoogia Erakooli, Tartu Ülikooli, Intuitiivteaduste Kooli, palju erinevaid enesearenduskursusi. Psühholoogia on ühine nimetaja.
TÖÖKEEL: eesti keel
LÕPETAMISEL: tõend koolitusel osalemise kohta
OSALUSTASU: 95 eurot
LISAINFO:
E-mail: tarkustekool@gmail.com
Tel: 512 95 05
tarkustekool.ee
MUU INFO_
ÕPPEKAVARÜHM: Psühholoogia
ÕPPEKESKKONNA KIRJELDUS:
Ruumides toolid ja esitlustehnika
ÕPPEMATARJALID: A4 formaadis esitlusslaidide väljaprint
ÕPIVÄLJUNDID: Kursuse läbinu mõistab muinasjutu kui sümbolkeele ajalugu ja teraapilist jõudu ning oskab muinasjuttude kaudu iseennast paremini tundma õppida
