Tavaliselt on inimeste elus kõige kasulikum see, mis kõige vähem väärt ja mida sageli ei märgatagi. Nii on see näiteks paljajalu käimisega. Õnnelik on inimene, kel on õnnestunud oma jalad iga ilma vastu karastada. Kuna jalad peavad kandma kogu keha koormat, peavad nad olema ka tugevad ja karastatud.
Paljajalu käimisel liigub rohkem verd jalgadesse, mis tähendab, et paljajalu käijatel ei ole jalad kunagi külmad. Karastatud jalgadega inimestel on vähem probleeme alakehas paiknevate organitega, neil pole nohu ega põieprobleeme.
Külmade jalgade põhjus on sageli nende verevarustuses, st veri ei liigu jalgades enam ringi. Kõige kasulikum on jalgu karastada rohus või märjal kruusal kõndides. Kui õues käia ei õnnestu, siis tasub olla vähemasti toas paljajalu, kasvõi mõnda aega enne magamaminekut.
Lapsed armastavad väga vees joosta. Neile ei tohiks seda keelata, sest sellised lapsed on terved.
Täiskasvanutel ei sobi poriloikudes joosta, küll aga võivad nad pärast pikka päevatööd teha jalavanni. Külm vesi leevendab jalgade väsimust ja toimib jahutavalt.
Jalgade karastamiseks tuleb teha külma jalavanni, kus hoitakse jalgu korraga 2-3 minutit. Külma vette asetatud jalgadele mõjub vesi esiotsa lõikavalt. Mõne minuti pärast terav külm leeveneb ja jalad muutuvad soojaks, nõnda et vesi ei tundu enam külm vaid pigem mõnus. Kui jääda vette liiga kauaks, hakkavad jalad külmetama nagu enne. Ka see külm jääb järele ja uus soe tõuseb jalgadesse, aga mitte enam niipalju kui esimese külma järel. Nõnda on soovitav teha mõned korrad järjest - jalad vette ja jälle välja - seni, kuni jalad soojenevad ja ei tunne enam lõikavalt külma vett.
Jalad soojenevad, sest nende verevarustus paraneb. Veri voolab ülemistest kehaosadest jalgadesse. Seega soodustab külm jalavann vere liikumist. Veri peab olema kehas jagatud ühtlaselt. Näiteks, kui jalad on külmad, aga pea sealjuures kuum, on see märk, et veri on kehas ebaühtlaselt jaotatud. Ebaühtlase jaotuse puhul võib veri jääda organismis n-ö kusagile toppama, mis omakorda võib olla haiguste tekke põhjus. Seepärast on väga oluline, et veri kehas liiguks.
Regulaarsete külmade jalavannide tulemusel jäävadki lõpuks külmad jalad soojaks. Külm jalavann aitab ka peavalude puhul, eriti neil, kelle peavalude põhjus on mõnes peas olevas soones seisma jäänud veri. Külm jalavann mõjub hästi ka rindadele, samuti neeru- ja põiehaiguste, naistehädade ning erinevate alakeha probleemide korral. Vee mõju seisneb lisaks vere liikumise soodustamisele ka karastamises, mis tähendab, et regulaarsed külma vee vannid muudavad keha tugevamaks, mis omakorda suurendab organismi vastupanuvõimet igasugustele haigustele.
Pärast külma jalavanni tuleb kindlasti kõndida, et jalad saavutaks oma tavalise temperatuuri. Kui teil pole mahti kõndida, siis pole vaja ka külma vanni teha, siis tehke parem soe jalavann. Külma jalavanni ei või teha inimesed, kel on sageli hääl ära, nemad peaksid eelistama pigem sooja.
Soojade jalavannide mõju on sarnane külmadele. Soojasid jalavanne soovitatakse pigem vanadele inimestele, kelle verevarustus on aeglasem ja erinevad kehaosad ei soojene piisavalt kiiresti.