Mis on joogateraapia ja kellele see mõeldud on?
Üleüldise jooga populaarsuse kõrval on viimasel ajal ka joogateraapiast ühe enam kuulda. Kuid mis see täpsemalt on? Kuna jooga eesmärk on hoida inimese tervist, kas siis igasugune joogatund on joogateraapia? Siiski mitte. Joogat õpetav inimene võib omada laialdasi teadmisi joogast, ent ta ei ole veel joogaterapeut, sest joogateraapia tähendab spetsiifiliste oskuste omandamist – oskust vaadata inimest holistiliselt, näha tema tervisemuret koos laiema pildiga ning rakendada jooga rikkalikke vahendeid just seda isikut praegusel hetkel aitaval moel.
Terapeut kui teejuht, klient kui aktiivne terveneja
Joogaterapeudi toel võtab inimene aktiivse rolli enesetervendamises. Terapeut suunab klienti tema tervenemisprotsessis, liikumises tasakaalu ja harmoonia poole. Terapeudi ülesanne ei ole mitte niivõrd mehaaniliste joogatehnikate õpetamine, kuivõrd kliendi toetamine tema isiklikes väljakutsetes, et ta saaks suurema iseseisvuse, ühenduse iseendaga, oma sisemise jõu ja tarkusega. Öeldakse: „Joogaterapeut on kui taksojuht, kes sõidutab kliendi sinna, kuhu ta soovib.“ Mis see koht ka ei oleks, saab selles paigas inimene võimaluse iseennast teise nurga alt näha ning lasta oma elujõul jälle särada. Teraapia eesmärk ei ole seega vaid haigusesümptomite leevendamine, vaid ka isikliku potentsiaali teostamine.
Personaalsus retseptide asemel
Ajalooliselt on joogaõpetuste edasiandmine olnud alati individuaalne – õpetajalt õpilasele – tagamaks, et harjutus oleks just sellele õpilasele jõukohane, sobilik ja vajalik. Siit jõuame järgmise joogateraapia põhimõtteni – see ei ole retseptide maailm. Näiteks, kui teraapiasse pöörduvad kaks inimest sarnase alaseljavaluga, võivad neile teraapia käigus antavad praktikad olla täiesti erinevad. Joogaterapeut ei „aseta plaastrit“ haigele kohale. Isikliku joogaprogrammi koostamisel vaatab ta klienti tervikuna, võttes arvesse tema:
- füüsilist keha ja rühti;
- energeetilist seisundit;
- mentaalset ja emotsionaalset tasandit.
Joogateraapia vahendite arsenal on väga lai, ulatudes kehalistest joogaasenditest ja spetsiifilistest hingamisharjutustest kuni meditatiivsete praktikate, visualiseerimise ja afirmatsioonide, mantrate ja mudrateni.
Oluline on mõista, et joogateraapia mõju on otseses seoses sellega, kas inimene teeb endaga tööd igapäevaselt. Tervenemine ei pruugi olla kiire protsess – nii nagu kroonilise haiguse väljakujunemine võib võtta aastaid, nõuab ka sellest väljatulek aega, pühendumist ja kannatlikkust.
Teaduslikult tõestatud tugi kehale ja meelele
Milliste tervisehädade puhul võib saada abi joogateraapiast? Tänapäeval on juba üsna tavapärane, et joogateraapiat käsitletakse tunnustatud teadusajakirjades ja meditsiiniportaalides, sest on juba piisaval hulgal teaduslikke tõendeid jooga tervendavast toimest. Ka paljud meedikud soovitavad joogat toetava ravivahendina. Joogateraapia abil saab leevendust ja tuge pakkuda mitmete füüsilise keha probleemide korral, ent üha enam pöörduvad inimesed jooga poole ja saadakse ka abi vaimse tervise probleemide korral. Spetsiifiline joogateraapia saab aidata järgmiste tervisemurede korral:
- tugi- ja liikumisaparaadi häired: rühiprobleemid, kroonilised seljavalud, skolioos;
- närvisüsteem ja vaimne tervis: stress, kroonilise väsimuse sündroom, ärevushäired, depressioon ja unetus;
- südame- ja veresoonkond: kõrge vererõhk, rütmihäired, südamepuudulikkus;
- hingamiselundkond: astma, hingamisraskused, krooniline bronhiit;
- seedeelundkond: seedehäired ja ärrituva soole sündroom;
- hormonaal- ja reproduktiivsüsteem: menstruaalhäired, menopausiga kaasnevad vaevused.
Oluline on teadvustada, et joogateraapia ei ole imerohi kõikide haiguste ja hädade vastu. Ka tuleb arvestada, et joogaterapeut ei pane diagnoose, seda teeb siiski kvalifitseeritud arst. Joogateraapia ei eita ega lükka kõrvale nn tavameditsiini – ideaalis käivadki nad käsikäes, toetades üksteist.
Samas ei pea joogateraapiasse ei pea tulema alles siis, kui tervis on juba käest. Joogateraapiast leiavad väärtuslikku tuge ka need, kes soovivad isiklikku suunamist joogateel, haigusi ennetada või hoida oma igapäevast elukvaliteeti, toetada oma terviklikkust ja tasakaalu.
Töötades joogaterapeudina võin oma kogemusete põhjal kinnitada, et teraapiasse tulev inimene ei pea olema varasemalt joogaga kokku puutunud. Sageli näen ma inimestes kahtlusi ja hirme, kas nad ikka on piisavalt painduvad ja terved ja tugevad, et joogat praktiseerida. Ent joogateraapia käigus võib anda individuaalseid harjutusi, mida saab teha ka toolil istudes, voodis lamades, mis tähendab, et see sobib suurepäraselt ka eakatele, traumast taastujatele, raske haiguse põdejatele või neile, kes pole kunagi varem joogaga kokku puutunud.
Autorist:
Inga Põldma on joogaga tegelenud alates 2001.a. ning grupi- ja individuaaltunde juhendanud ligi 20 aastat. 2016-2018.a. läbis ta Londonis baseeruvas joogakoolis Yogacampus 500-tunnise koolituse „Yoga Therapy Diploma Course“.
Joogateraapia kursuse info on siin.
