Me teame, et tervise hoidmiseks on vaja puhata, kuid puhkuseks pole aega. Teame, et on vaja liikuda, kuid sobivat kohta ja hetke päevaplaanis pole. Teame, et alkoholi ja stressi tuleb vältida, et tuleb süüa vitamiine, vaktsineerida ennast. Kuid ikkagi pole me päris kindlad, kas see kõik aitab, sest oleme märganud, et haigeks jäädakse ikkagi. Ka väliselt väga tervislikult elavad inimesed on haigestunud vahel üliraskelt.
Kui tahame elada tervislikult, siis peaksime elama ühes rütmis oma kehaga, selle võimetega, energiatega.
Käesoleva ajastu areng ja võimalused ning meie eluviisid on hoopis teises rütmis, kui see meeldiks miljonite aastate jooksul välja arenenud immuunsüsteemile. Tehnika areng pole andnud meile aega juurde, vaid on seda olulisel määral ära võtnud. Pidev ajapuudus, ebapuhas õhk, toiduained, kemikaalid, elektromagnetiline kiirgus, rohke reisimine – see sunnib immuunsüsteemi pidevale ülepingutusele nõudes olulisel määral meie energiat ja elujõudu. Meie immuunsüsteem kaitseb meid, püüab kohaneda kõige mittesobivaga, kuid see pidev välisvaenlase tõrjumine on organismile tervikuna kurnav. Pidev ülepingutus ja väsimus tekitavad omakorda rahulolematust ja stressi.
Meie kehad töötavad suure osa päevast programmis „võitle või põgene“. Me oleme nagu sõjas. Justkui mõistame seda, kuid sellest tsüklist ise välja tulla ei saa. Valdavalt selgitame me oma olukorda mõistetega „midagi pole teha“, „teisiti ei saa“, „ma pean“ jne. Keha ei saa võitluse programmi vahetada „puhka ja seedi“ – programmi vastu, mille ülesanne on keha taastamine ja tasakaalustamine.
Kiirustamise tõttu pole meil aega ennast ravida. Mugav on kasutada valusid allasuruvaid tablette või keha ergutavaid aineid. Pidev adrenaliini üledoos stressi ja toniseerivate ainete tõttu ning ravimite rohkus pumpab meie kehasid pikapeale tühjaks mõjutades tervist ja elujõudu pikemas perspektiivis. Kui seda märgatakse või tunnistatakse on tihti liigagi hilja, kui kurnatus on esile kutsunud tõsise ravimatu haiguse.
Kuidas „rattast“ välja tulla ja „programmi“ vahetada?
Kõigepealt on vaja sinu teadlikkust oma olukorrast ja keha vajadustest. Arusaama, mis on tegelikult sinu jaoks oluline. Millist tulevikku sa soovid. Sa hoiad ja hooldad oma kodu, autot, aiamaad, nutiseadmeid. Sinu keha vajab oluliselt paremat hooldust, sest seda sa välja vahetada ei saa.
Ki-shiatsu nagu ka mitmed teised idamaised praktikad, mõjutab meie organismi olulisemalt sügavamal, rakuenergeetika tasandil. Teraapia muudab ja tasakaalustab keha energiate liikumist, mõjutab psüühikat. Tulemusena tunneme, et meel rahuneb, organism hakkab puhkama, seedima ning jõudu juurde saama. Jõu lisandumine äratab meie sisemise isetervendusvõime, mis alistab haigused. Immuunsüsteem suudab jälle kohaneda muutustega, vastata välistele rünnakutele. Meie meel ja kontsentreerumine paranevad, enesekindlus taastub. Sa tuled „rattast“ välja ja suudad hakata oma elus muutuseid tegema.
Kõiki, keda huvitab ki-shiatsu ehk Jaapani meridiaanidel põhineva tervendussüsteemi sügavam sisu ning kasutusoskus, on oodatud ki-shiatsu loodusterapeudi baaskoolitusele 27.-28.oktoobril Tallinnas. Ki-shiatsu on üks vähestest loodusteraapia meetoditest, mille kohta on Eestis ka kehtiv kutsestandard. Täpsema info leiab SIIT.
Autor: Valdo Herzmann (paremal), ki-shiatsu terapeut ja õpetaja
Foto: Põlistarkuste ja rahvaravi kool kogust